Tartu Ülikool/Kultuuriteaduste ja kunstide instituut

Kultuuriteaduste ja kunstide instituut • | Tartu Ülikool || in english ||

Kultuuriteaduste ja kunstide instituudi moodustavad neli osakonda:
•• kirjanduse ja teatriteaduse osakond, Ülikooli 18
•• eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, Ülikooli 16
•• etnoloogia osakond, Ülikooli 16
•• kunstide osakond, Lai 34

Instituudis töötab seitse professorit: Arne Merilai (eesti kirjandus), Jüri Talvet (maailmakirjandus), Art Leete (etnoloogia), Ülo Valk (eesti ja võrdlev rahvaluule), Kristin Kuutma (kultuuriteadused), Jaan Elken (maalikunst).
Instituudi juurde kuulub ka vabade kunstide professuur, mida ülikool kutsub igaks kalendriaastaks täitma mõne silmapaistva loovisiku.
2011/2012 õppeaastal - Vello Salo ainekursusega "Armastus eesti keeles, folklooris ja kirjanduses".

Sisseastujale

• Bakalaureusetaseme hariduse saab kultuuriteaduste ja kunstide instituudis omandada kirjanduse ja kultuuriteaduste ning maalikunsti erialal.

•• Magistriõppe tasemel on spetsialiseerumine kitsam ning vastuvõtt toimub järgmistel erialadel: *etnoloogia ja folkloristika *kirjandus ja teatriteadus *maailmakirjandus *maalikunst *kunstiõpetuse õpetaja *kultuurikorraldus (Avatud Ülikool).

••• Doktoritaseme üldise, kirjanduse ja kultuuriteaduste nime kandva õppekava raamides spetsialiseerutakse instituudis õpetatavatele erialadele *etnoloogia *folkloristika *eesti kirjandus *maailmakirjandus *teatriteadus.

Instituudi nõukogu

Instituudi juhataja: professor Art Leete
Instituudi koordinaator: Hille Roots
hille.roots•ut.ee
tel 737 5223 ; faks 737 5350
Postiaadress: Ülikooli 18, Tartu 50090

INSTITUUDIS•

Eesti kirjanduse eriala missiooniks on „rahvusliku teksti“ olemuse, ajaloo ja toime uurimine ning õpetamine, eesti kirjanduse kujunemise kultuuriloolise tausta uurimine ning õpetamine, kirjanduse eri liikide ja žanrite poeetika käsitlemine võrdlev-ajaloolises kontekstis, üliõpilastes ilukirjandusliku teksti tõlgendusvõime kujundamine ja arendamine ning esteetilise tundlikkuse süvendamine, samuti Eesti kirjandusruumi kui rahvusliku (kirja)kultuuri keskme traditsioonide väärtustamine.

Maailmakirjanduse eriala põhiülesandeid on tagada lääne võrdleva kirjandusloo õpetamine antiigist tänapäevani. Eesmärk on näidata kirjanduse ajaloolist teisenemist kultuuridevahelise protsessina. Lääne võrdleva kirjandusloo kursused võimaldavad ühtlasi saada ettekujutuse lääne kultuuriloo peajoontest. Oluline rõhk maailmakirjanduse kursustes langeb eesti kirjanduse ja kultuuri seostamisele maailmakirjanduse nähtustega, maailmakirjanduse retseptsiooni uurimisele. Võrdlev kirjandusteadus uurib ka kirjanduse suhteid erinevate kunstiliikide ning teadusaladega, käsitledes neid kirjandus- ja kultuuriteoreetilises perspektiivis.

Etnoloogia eesmärk on uurida, kuidas inimesed oma igapäevases elus kultuuri loovad, selles kultuuris elavad ja kuidas kultuur selle tulemusena muutub. Etnoloogia õppimine tähendab õppida mõistma kultuuriprotsesside tekke- ja muutumismehhanisme, neid märkama, kirjeldama, analüüsima ja võrdlema. Kuna etnoloogia on üks kultuuriteadus teiste seas, siis on etnoloogi jaoks oluline orienteeruda ka lähedastes distsipliinides, nt ajalugu, folkloristika, semiootika, sotsioloogia.

Eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas keskendutakse folkloori ajaloolistele ja kultuurilistele teguritele, mõtestades pärimusprotsessi ja rahvaluule ilminguid kaasaegsetes kontekstides. Rahvaluule ehk folkloor väljendab pärimusrühma teadmisi, kogemusi ja esteetikat, olles argisuhtluse osa. Erialakursustel kujundatakse arusaamist eesti rahvaluulest võrdlevalt, antakse ülevaade kaasaegse rahvusvahelise folkloristika teoreetilistest suundumustest, käsitletakse nii mineviku kui tänapäeva folkloori selle sotsiaalses tähendusruumis.

Teatriteaduse eriala eesmärgiks on anda süvateadmisi eesti ja maailmateatri ajaloost, draamakirjandusest, omandada etendusanalüüsi oskused ning õppida tundma ja rakendama mitmesuguseid teatriteoreetilisi meetodeid (teatrisemiootika, retseptsiooniteooria jne). Teatriteaduse õppetooli uurimisprojektid on keskendatud etendusanalüüsi meetoditele ning retseptsiooniuurimisele, kuid osaletakse ka eesti teatriajaloo uurimises.

Maalikunsti eriala eesmärk on loova maalikunstniku koolitamine, kes on suuteline algupäraselt mõtestama tänapäeva kunstiprobleeme nii praktiliselt kui teoreetiliselt ning osalema aktiivses kunstielus. Saadud oskused võimaldavad töötada kunstiõpetajana, kunstnikuna, erialateoreetikuna, galeristina või muuseumitöötajana.

Kultuurikorralduse magistriõpe toimub Avatud Ülikooli raames. Eriala on mõeldud kultuurisfääris juba töötavatele kõrgharidust (bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase) omavatele praktikutele, kesk- ja tippastme juhtidele või selles valdkonnas töötada soovijatele. Omandatakse tänapäevaseid meetodeid kultuurikorralduses ja-juhtimises, tutvutakse kultuuripoliitiliste kontseptsioonide ning kunsti- ja kultuurisfääri arengu võimalustega.